Igal töötajal Eestis on õigus tasustatud puhkusele, mis aitab taastada energiat ja hoida vaimu värskena. Kas tead, millal, kui palju ja mis tüüpi puhkust sul õigus on saada? Selles artiklis sukeldume süvitsi puhkuste maailma. Anname sulle praktilise juhendi puhkuseavalduse koostamiseks ja selgitame lahti erinevad puhkusetüübid, puhkusetasu maksmise korra ning paljud muud olulised nüansid.
Mis on puhkus ja kellel on sellele õigus?
Puhkus on töötajale seadusega tagatud vaba aeg tööülesannetest, mille eesmärk on taastada töövõime ja pakkuda võimalusi isiklikuks arenguks või lihtsalt puhkamiseks. Eestis on õigus iga-aastasele tasustatud põhipuhkusele igal töötajal, olenemata töölepingu liigist (tähtajatu või tähtajaline) või tööajast (täis- või osaajaga).
Kuidas puhkust teenitakse?
Puhkus tekib töötamise eest. Üldreeglina tekib töötajal õigus põhipuhkusele, kui ta on töötanud vähemalt kuus kuud. Iga töötatud kuu annab õiguse proportsionaalsele osale puhkusest.
Puhkust arvestatakse üldjuhul kalendriaasta eest. See tähendab, et iga 12 kalendrikuu eest, mil oled töötanud, teenid sa teatud hulga puhkusepäevi. Eesti seaduste järgi on põhipuhkuse kestus 28 kalendripäeva. Teatud töötajate kategooriatel, näiteks alaealistel, haridustöötajatel, ja maa-aluse töö tegijatel, on õigus pikemale põhipuhkusele.
Näide: Mati Vaarikas alustas tööd 1. veebruaril 2025. Tema puhkusearvestuse aasta ongi 1. veebruar 2025 kuni 31. jaanuar 2026. Aasta lõpuks (31. jaanuariks 2026) on ta teeninud 28 kalendripäeva põhipuhkust. Kui ta sooviks puhkust võtta näiteks augustis 2025, siis on tal selleks ajaks teenitud puhkust proportsionaalselt töötatud kuude arvuga.
Erinevad puhkusetüübid
Lisaks põhipuhkusele on töötajatel õigus ka mitmetele teistele puhkusetüüpidele, mis on loodud toetama erinevaid elusündmusi ja vajadusi:
- Põhipuhkus: nagu eelnevalt mainitud, on see iga-aastane tasustatud puhkus pikkusega 28 kalendripäeva (või pikem erijuhtudel).
- Lisapuhkus:
- Alaealiste lisapuhkus: tööinspektsiooni andmetel on alaealistel (alla 18-aastastel) õigus 35 kalendripäeva pikkusele põhipuhkusele. See on nende “lisapuhkus”.
- Töö iseloomust tulenev lisapuhkus: teatud ametikohtadel töötajatel, näiteks maa-aluse töö tegijatel, kiirgusohtlikus keskkonnas töötavatel või tervistkahjustava töö tegijatel, on õigus täiendavatele puhkusepäevadele. Näiteks riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikele antakse 35 kalendripäeva põhipuhkust, koolide ning teadus- ja arendusasutuste juhtidele, õpetajatele, õppejõududele ja teistele pedagoogidele ning teadustöötajatele kuni 56 kalendripäeva.
- Lapsega seotud lisapuhkus: töötajal, kellel on kuni 14-aastane laps või kuni 18-aastane puudega laps, on õigus saada iga kalendriaasta eest lisapuhkust. See on ette nähtud lastega seotud kohustuste täitmiseks ja perega aja veetmiseks.
- Õppepuhkus: töötajal on õigus õppepuhkusele, kui ta õpib (nt ülikoolis, kutsekoolis). Sellisel juhul on õppepuhkuse pikkus 30 kalendripäeva kalendriaastas, millest 20 päeva eest makstakse keskmist palka ja ülejäänud 10 päeva eest palka ei maksta (kui seadus teisiti ei näe ette). Tööalase koolituse puhul on õigus 7-päevasele õppepuhkusele.
- Isapuhkus: isal on õigus kokku 30 kalendripäevale täiendavale lapsepuhkusele. See puhkus on tasustatud ja seda saab kasutada enne lapse 3-aastaseks saamist.
- Lapsehoolduspuhkus: lapsevanemal on õigus jääda lapsehoolduspuhkusele kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. See puhkus on tasustamata, kuid vanematel on õigus saada vanemahüvitist.
- Tasustamata puhkus: töötaja ja tööandja võivad kokku leppida tasustamata puhkuses, kui töötajal on selleks mõjuv põhjus. See ei ole seadusega reguleeritud, vaid põhineb kokkuleppel.
- Muud puhkused: seaduses on ette nähtud ka teisi eripuhkusi, näiteks doonoripuhkus vereloovutajatele, põllumajandustöötajate puhkus, loometöö puhkus ja nii edasi.
Kuidas on puhkusetasu maksmine korraldatud?
Puhkusetasu on raha, mida töötaja saab puhkuse ajal. Puhkusetasu arvestatakse töötaja keskmise tasu alusel. Üldjuhul makstakse puhkusetasu välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Töötajal on võimalik ka kokku leppida, et puhkusetasu makstakse välja teisel ajal. See eeldab kirjalikku kokkulepet tööandjaga. Näiteks kui soovid, et sulle makstaks puhkusetasu välja palgapäeval koos järgmise palgaga, tuleb sellest tööandjaga eelnevalt kokku leppida. See paindlikkus annab töötajale võimaluse oma rahavooge paremini planeerida.
Kellel on puhkustega eelõigus?
Kuigi puhkuste ajakava lepitakse üldjuhul kokku tööandja ja töötaja vahel, on teatud töötajatel seadusega ettenähtud eelõigus puhkuste planeerimisel neile sobival ajal:
- Alaealised töötajad: alla 18-aastastel on õigus saada puhkust endale sobival ajal.
- Töötajad, kes kasvatavad alaealist: töötajatel, kes kasvatavad alla 7-aastast last, on õigus puhkusele endale sobival ajal. Töötajad, kes kasvatavad 7–10-aastast last, võivad puhkuse võtta lapse koolivaheajal.
- Rasedad töötajad: rasedatel on õigus saada puhkust endale sobival ajal.
- Töötajad, kelle abikaasa on lapsehoolduspuhkusel: neil on õigus saada puhkust samal ajal, kui abikaasa on lapsehoolduspuhkusel.
See tähendab, et kui kuulud mõnda neist kategooriatest, on sul teiste ees teatud eelis oma puhkuseaja valikul. Siiski on alati mõistlik oma soovid tööandjaga aegsasti läbi rääkida.
Kuidas koostada puhkuseavaldust?
Puhkuseavaldus on ametlik dokument, millega töötaja taotleb tööandjalt puhkust. Kuigi mõnes ettevõttes on kasutusel elektroonilised süsteemid, on paberil või e-kirja teel esitatav avaldus endiselt levinud. Puhkuseavaldus tuleks esitada vähemalt 2 nädalat ette, aga kokkuleppel on võimalik seda esitada ka lühema perioodiga. Enne puhkusele minekut peab olema koostatud puhkuseavaldus.
Olulised punktid puhkuseavalduses:
- Aadressaat: kellele avaldus on suunatud (nt ettevõtte juhatus, personalijuht).
- Kuupäev: avalduse koostamise kuupäev.
- Töötaja andmed: sinu nimi
- Puhkuse tüüp: märgi selgelt, kas taotled põhipuhkust, lisapuhkust, õppepuhkust vms.
- Puhkuse periood: täpsed algus- ja lõppkuupäevad.
- Puhkuse pikkus: kalendripäevade arv.
- Soov puhkusetasu maksmise kohta (valikuline): kui soovid, et puhkusetasu makstaks välja teistsuguse korra alusel, märgi see siia.
- Töötaja allkiri
NB! Kui sinu ettevõttes on olemas puhkuste ajakava, siis kontrolli enne avalduse tegemist, kas sinu soovitud aeg on vaba. Avaldus tuleks esitada piisavalt aegsasti, et tööandjal oleks võimalik puhkuste ajakava planeerida ja vajadusel asendust leida.
Mida peaks veel teadma puhkuste kohta?
- Tööandja koostab üldjuhul puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teatab sellest töötajatele. Ajakavasse märgitakse töötajate põhipuhkused. Paljud ettevõtted soovivad aasta alguses teada töötajate planeeritud puhkuseid.
- Igal aastal on töötajal kohustus puhata nii, et ühe puhkuse pikkus on vähemalt 14 kalendripäeva.
- Tavaliselt arvestatakse esmaspäevast reedeni töötades puhkusepäevi nii, et iga 5 tööpäeva (E-R) kohta arvestatakse ka 2 nädalavahetuse päeva. Põhipuhkuste sisse peaks jääma 8 laupäeva või pühapäeva.
- Puhkust on kokkuleppel võimalik võtta ka ette.
- Kollektiivpuhkus kasutab töötajate kogunenud põhipuhkuse päevi.
- Puhkust on teatud seaduses ettenähtud juhtudel võimalik katkestada või edasi lükata (nt töötaja haigestumine, riigikaitselised kohustused). Sellest tuleb tööandjat teavitada ja kokkulepe saavutada.
- Kasutamata puhkus aegub teatud aja möödudes. Põhipuhkus aegub 1 aasta jooksul alates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkus on ette nähtud.
- Mõned ettevõtted pakuvad võimalust kogunenud puhkusepäevad välja maksta rahaliselt. Kuna puhkuse võtmine (ja puhkuse võimaldamine) on tegelikkuses töötaja kohustus, ei paku seda võimalust kõik ettevõtted.
- Töölepingu lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist. Kui töötaja on võtnud ette rohkem puhkust, kui ta on teeninud, arvestatakse see lõpparvelt maha.
Vaata puhkuseavalduse näidiseid: .docx formaadis / .pdf formaadis
